Mööda Eestis ringi sõites võib näha põllumaid, mis on sööti jäetud ja tihtipeale on nendel maadel juba hakanud kasvama ka noored puud. Sellised maad jäävad näiteks talude juurde, kus sees ei elata, aga müügiotsust veel vastu võetud ei ole. Sellest ka küsimus - kas põllumaa ehk maatulundusmaa sihtotstarvet saab muuta metsamaaks?
Oled parajasti müümas metsa või metsamaad? Ostame raietega metsamaa, raieõiguse, raieküpse metsaga metsamaa, noorendiku või keskealise metsaga metsamaa, looduskaitselise piirangutega alal või hüpoteegiga metsamaa. Ootame pakkumisi üle Eesti!
Iga metsaomaniku kohustus on majandada oma metsa vastutustundlikult. Üks vastutustundliku metsamajanduse ja ka metsa majandamise hea tava alustalasid on metsa uuendamine, et järgmistele põlvkondadele jääks samaväärne või ideaaljuhul väärtuslikum mets. Mis on metsa uuendamine, milliseid töid see endas sisaldab ja millal tuleb metsa uuendada?
Millal on metsas kõige tulusam teha uuendusraiet? See sõltub sellest, kas Sinu mets on juba raieküpsuse saavutanud või mitte. Kui kiiresti saavad erinevad Eesti metsad raieküpseks?
Kui omanikul on kasvav mets, millelt ta soovib tulu teenida, kuid jätta metsamaa endale, siis on otstarbekas mõelda raieõiguse müügile. Raieõigus annab selle ostjale õiguse teha lepingus paika pandud metsaosades kokkulepitud määras raiet. Sealjuures raiub raieõiguse ostja metsa oma kulude ja vahenditega, teeb sortimendid ja korraldab müügi kokkuostjale metsaomanikuga kokkulepitud tasu alusel. Metsamaa jääb aga metsa omanikule, kes saab alustada metsamajanduse uut eluringi.
