Metsamaa

Põllumaa muutmine metsamaaks. Kas põllumaa sihtotstarvet saab muuta?

Põllumaa muutmine metsamaaks on küsimus, mis tekib nende põllumaa omanike pähe, kelle maa on pikalt sööti jõetud või juba võsastunud. Mööda Eestis ringi sõites võib näha põllumaid, mis on sööti jäetud ja tihtipeale on nendel maadel juba hakanud kasvama ka noored puud. Sellised maad jäävad näiteks talude juurde, kus sees ei elata, aga müügiotsust veel vastu võetud ei ole. 

Nii põllumaa kui ka metsamaa majandamisega tegeleva ettevõttena teame omast käest, et võsastunud põllumaa taastamine põllumajandusmaaks nõuab omajagu tööd, kuigi meie alepõllundust viljelenud esivanemate jaoks oli see veel oluliselt vaevalisem.

Mõnikord tundub mõistlikum jätkata looduslikult alanud protsessi ja kasvatada endisele põllumaale hoopis mets. Sellest ka küsimus – kas põllumaa ehk maatulundusmaa sihtotstarvet saab muuta metsamaaks?

Millal saab põllumaast metsamaa?

Metsa olemuse defineerib ära Metsaseadus:

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.”

Metsamaa peab vastama aga vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

  1. maa on maakatastrisse kantud metsamaa kõlvikuna;
  2. Maatüki pindala on vähemalt 0,1 hektarit, sellel kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puittaimed ja puuvõrade tihedus on vähemalt 30% (st, puuvõrad katavad maapinda 30% ulatuses);
  3. Tegemist ei ole elamumaa, õuemaa, haljasala, kalmistu, pargi, marja- ja viljapuuaia, aiandi, puukooli, dendraariumi või puu- ja põõsaistandikuga.

See tähendab, et metsamaa jääb metsamaaks ka siis, kui sellelt on mets maha raiutud. Samamoodi tähendab see, et kui põllumaa metsastub looduslikult või istutamise teel, saab kõlviku arvele võtta metsamaana. 

Kõlvikute sihtotstarvete muutmisega tegeleb ka Maa-Amet. Kui regulaarsete ülelendude ja aerofotode tegemise käigus arvatakse, et kõlvik on muutunud metsamaaks, muudetakse selle sihtotstarve maakatastris ära. Riigi seisukohalt on oluline, et katastri info oleks võimalikult täpne, sest sellest sõltub ka maade maksustamine.

Kas põllumaa metsamaaks muutmisel on kitsendusi?

2021. aasta alguses töötati välja seaduseelnõu, mille alusel sooviti keskmisest viljakamate muldadega põllumaade kaitseks seada kitsendused, millega omavalitsused peavad üld- ja detailplaneeringute kehtestamise käigus arvestama, et takistada väärtusliku põllumaa täis ehitamist. Muudatuse põhjuseks on viimaste aegade tendents linnade ümbruses olevatele põllumaadele elamuarendusi luua.

Väärtusliku põllumajandusmaa eelnõu vastu astusid aga nii arendajad, maaomanikud kui ka keskkonnaühendused. Põllumeeste ja ka riigi silmis mõistlik eelnõu soodustab Eesti Keskkonnaühenduste Koja sõnul mullaelustiku vaesumist ja erosiooni ning ei kaitse mulla tervist.

Lisaks sellele piiraks eelnõu suuri põlde liigendavate maastikuelementide rajamist (põllusaared, puude read, hekid) ning maa ajutist sööti jätmist ja agrometsanduse rakendamist.

Väärtuslik põllumaa vajab kaitset, kuid selle rakendamine nõuab teaduspõhisemat lähenemist sellele, mis tegelikult kujundab põllumaa väärtuse ja aitab seda hoida. Täna veel olulisi piiranguid põllumaa kõlviku sihtotstarbeotstarbe muutmisele ei ole.

Kas põllumaa muutmine metsamaaks on otstarbekas?

Põllumaa kõlviku sihtotstarbe muutmise mõttekus sõltub sellest, millised on maa kasutamise lühi- ja pikaajalised eesmärgid. Kui on soov lühi- või keskperspektiivis maalt tulu teenida, siis tasub maatulundusmaa müüa põllumaana, sest põllumaade hinnad on aasta-aastalt jätkuvas kasvutrendis ning põllumaalt on võimalik arvestatavat tulu teenida.

Metsa kasvatamisele tasub mõelda siis, kui selleks on olemas vajalikud teadmised-oskused ning ei ole plaani metsa või maa müügilt kiiresti tulu teenida. Korrektselt hooldatud ja elujõuline mets võib aidata teenida kopsaka summa, kuid näiteks kuuse puhul toimub see  alles 80-100 aastat pärast metsa rajamist. Kui on aga soov olla metsaomanik ja oma kätega panustada metsa sirgumisse, võib seda kindlasti teha.

Soovid asjatundlikku abi põllumaa küsimustes?

EstEst PR OÜ eksperdid aitavad teha läbimõeldud otsuseid põllumaaga seotud küsimustes. Oleme maade ostu, müügi ja majandamisega tegelenud enam kui 25 aastat ja meil on kogenud partnerid põllumajandussektoris.

Kui soovid põllumaad ja haritavat maad müüa, küsi hea hinnaga pakkumist! Tagame kiire ja turvalise tehingu.

Millist metsa ja metsamaad me ostame?

Oled parajasti müümas metsa ja metsamaad? Erinevate metsa- ja metsamaatüüpide müük toob endaga kaasa nii erineva hinna kui ka protsessid, mida müügi käigus tuleks silmas pidada ja järgida. Millist metsa me ostame ning millised on erinevate metsamaa ja metsa tüüpide eripärad?

Raiutud metsamaa

Raiutud metsamaa on metsakinnistu, kus on tehtud osaline või täielik raie. Sellise metsamaa müümise põhjuseks on tavaliselt asjaolu, et omanik ei soovi enam metsa majandamisega ise tegelda – erinevad metsatüübid nõuavad erinevat hoolt ja pidevalt tegelemist – nii oskusteavet, aega kui ka kannatlikkust. Seetõttu on lihtsam ja ka vastutustundlikum metsamaa rahaks teha – ja jätta selle majandamine neile, kel on olemas vajalikud oskused ning huvi metsamaa edasisise käekäigu vastu.

Kui soovid oma teostatud raiega metsamaad müüa, siis kindlasti küsi pakkumist ka meilt – saame pakkuda paremat hinda kui vahendajad.

Metsanoorendik

Noorendik, nagu nimigi ütleb on noor mets, kus domineeriva rinde kõrgus on juba üle 1,3 meetri, kuid puude keskmine läbimõõt alla 6cm. Metsanoorendik nõuab järjepidevat hoolt ja raieid, et tal oleks lootust kasvada kvaliteetseks ja raieküpseks puistuks. Olulisim hooldustöö selles kasvuetapis on valgustusraie, mis aitab parandada peamise puuliigi toite- ja valgustustingimusi.

Noorendiku korrektne hooldus vajab asjatundlikku kätt ja metsandusalaseid teadmisi. Seetõttu usaldavad mitmed metsaomanikud selle töö metsafirma kätesse – mis on mõistlik kuid ka kulukas tegevus. Teine võimalus on metsanoorendik müüa ettevõttele, kes hoolitseb metsamaa edasise käekäigu eest.

Keskealise metsaga metsamaa

20-40 aastaga saab noorendikust keskealine mets. Tehniliselt kirjeldades on tegemist metsaga, kus puude keskmine läbimõõt on suurem kui 12cm ja puud lähema 10 aasta jooksul veel raieküpsuseni ei jõua. Keskealine mets on Eesti metsavarude kõige tähtsam osa – seda kasvab lausa 823 000 hektaril (kogu metsavaru suurus on ca 2,3 miljonit hektarit). Kogu see metsamassiiv vajab ka hoolt, et kvaliteetse raieküpse metsa varud oleksid tulevikus piisavad.

Keskealise metsa puhul tehtav tähtsaim hooldustöö on harvendusraie, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest. Nii parandatakse valgus- ja kasvutingimusi kõigil järele jäänud puudel, sest mullas leiduvatele mineraalainetele on vähem tarbijaid. Raiejäätmete lagunemine metsa all tõstab aga mulla viljakust.

Harvendusraiet saab teha korduvalt ja üldiselt on välja raiutav puit ka juba kasutatav. Samas nõuab see töö taas metsandusalaseid teadmisi ja oskusi, et tagada optimaalne metsatagavara, mis võiks saavutada raieküpsuse. Kui metsaomanikul ei ole aega ega soovi keskealise metsa raieküpsuseni viimisega tegelda, oleks siinkohal mõistlik keskealise metsaga metsamaa rahaks teha. Keskealise metsa müük on oluliselt tasuvam kui noorendiku müük ja kogemustega metsafirma oskab metsa vastutustundlikult ning õigetel viisidel hooldada, et Eesti metsa järgmine põlvkond oleks raieküpsust saavutades kvaliteetne.

Raieküpse metsaga metsamaa

Kõrgeimas hinnas metsamaa tüüp on raieküpse metsaga metsamaa. Sellises metsas on puud saavutanud oma täisvõimsuse, olenevalt kasvukohatüübist ja kasvutingimustest. Raieküpse metsa puhul tasub tähele panna, et ajas hakkab metsa väärtus mitte kasvama vaid kahanema. Siinkohal on otstarbekas teostada raieküpsuse saavutanud rinnetel uuendusraie – kas metsaomanikul endal või metsafirmal. Sellega alustatakse metsa uut eluringi ja saadakse puiduvarust suurimat tulu.

Kui soovid metsalt arvestatavat kasu teenida, on raieküpse metsaga metsamaa müük metsanduses kõige tulusam tegevus. Kui arvestada metsade keskmiselt 60-80 aastast elutsüklit on raieküpse metsa müük tavaliselt ka otstarbekas tegevus juhul, kui metsaomaniku järeltulijad ei ole metsa edasisest majandamisest huvitatud.

Kui hakkad müüma raieküpse metsaga metsamaad, küsi pakkumist kindlasti ka meilt – enam kui 20 aastase kogemusega metsafirmana aitame Sul korraldada asjaajamist, teeme kiire tehingu ja hoolitseme metsa vastutustundliku raie ning edasise majandamise eest.

Metsa ost ilma metsamaata – ostame raieõiguse

Raieõiguse müük tuleb tavaliselt kõne alla siis, kui metsaomanik soovib raieküpselt metsalt tulu teenida, kuid metsamaa endale jätta – ja iseseisvalt metsa uut eluringi alustada. Ostame omanikult meeleldi raieõiguse, mille alusel teeme paika pandud metsaosades kokkulepitud määras raiet. Sealjuures korraldame metsa raie ja väljaveo oma vahenditega, koostame sortimendid ja müüme kokkuostjale metsaomanikuga kokkulepitud tasu alusel.

Raieõiguse müük on parim lahendus teadlikule metsaomanikule, kes teab oma metsa väärtust ja soovib seda ka ise edasi kanda. Siinkohal teab ta ka seda, et raie teostamine koos ettevalmistavate ja järeltöödega on mõistlik jätta asjatundlikule metsafirmale. EstEst PR austab metsaomanikega tehtud raieõiguse müügileppeid, tasub kokkulepitud tasu õigeaegselt ja suhtub metsamaa seisundisse peale raiete teostamist vastutustundlikult – et omanik saaks edukalt alustada metsa majandamise uut tsüklit.

Mets ja metsamaa koos talu või maamajaga

Kui soovid müüa maamaja, põllumajandusettevõtet või talu koos metsamaaga, siis ostame selle meeleldi – juhul kui metsamaa varu algab mõnest hektarist. Samamoodi ostame vajadusl ka osa kinnistust, näiteks metsamaa ning korraldame maamõõtmise ja muu seonduva asjaajamise omal kulul.

Hüpoteegiga koormatud metsamaa

Ostame ka riigilt hüpoteegiga soetatud metsamaad. Hüpoteek ei ole takistuseks ostu-müügi lepingu sõlmimisel.

Kui soovid hüpoteegiga koormatud metsakinnistu müüki lähemalt arutada, võta meiega ühendust telefonil 514 5215 või saada päring kontaktivormi kaudu.

Kaasomandis metsamaa

Kaasomandis metsamaa või raieõiguse müük on võimalik vaid siis, kui müügi osas on kaasomanikega eelnevalt kokku lepitud. Kaasomanikest sõltumatult saab otsuseid teha vaid siis, kui omanikud on omavahel notariaalselt paika pannud, milline osa kinnitust jääb millise kaasomaniku käsutusse. Vaid sellel kinnistu osal saab üks majandada teiste nõusolekuta.

Kui on soov müüa mõtteline osa ühisasjas, siis selle võõrandamiseks ei ole teiste omanike nõusolekut tarvis, kuid neil on ostueesõigus.

Mets looduskaitsealal või Natura 2000 alal

Oleme ostnud maatükke Natura 2000 aladel ja muudel looduskaitseliste piirangutega aladel. Rangema või leebema majanduspiiranguga metsamaad moodustavad Eesti metsadest koguni veerandi. Metsa majandamine piirangualal on delikaatne tegevus, kuid oma pikaajalise metsamajandamise kogemuse vältel oleme sellega korduvalt kokku puutunud. Asukoht looduskaitsealal ei ole takistuseks ostu-müügi tehingule.

EstEst PR – rohkem kui 20 aastat kogemust metsanduses

OÜ EstEst PR on tegelenud metsa ja metsamaade ostu ja müügiga juba alates 1994. aastast.

Meil on pikaajaline kogemus metsa ostus, müügis ja majandamises ning meil on välja kujunenud tugevad stabiilsed partnerid nii metsa- kui ka põllumajandussektoris.

Soovid müüa oma metsa või metsamaad – erinevas vanuses, küpsusastmes, piirangute või hüpoteekidega – me leiame lahenduse. Ostame kinnistuid üle Eesti.

Aktiivselt metsamajandusega tegeleva ettevõttena saame pakkuda paremat hinda kui vahendajad – meie eesmärk ei ole Sinu arvelt teenida. Küsi pakkumist!

Metsa uuendamine – metsamaa omaniku kohustus

Iga metsaomaniku kohustus on majandada oma metsa vastutustundlikult. Üks vastutustundliku metsamajanduse ja ka metsa majandamise hea tava alustalasid on metsa uuendamine, et järgmistele põlvkondadele jääks samaväärne või ideaaljuhul väärtuslikum mets. Mis on metsa uuendamine, milliseid töid see endas sisaldab ja millal tuleb metsa uuendada?

Millal tuleb metsa uuendada?

Metsa uuendamine tuleb päevakorda tavaliselt pärast lageraiet. Kurvema stsenaariumi kohaselt tuleb aga metsauuendus ette võtta pärast metsaosa hukkumist. Metsaseaduse kohaselt peab metsauuenduse ette võtma vähemalt 0,5 hektari suurusel metsaosal, millel on teostatud uuendusraie või mis on hukkunud. Metsauuendusega peab alustama hiljemalt kahe aasta jooksul ning mets peab olema uuenenud 5 aasta jooksul pärast hukkumist või raiet.

Erand on metsamaa müük. Juhul, kui metsauuenduse kohustusega metsamaa müüakse, kandub metsamaa ostul uuenduse kohustus üle uuele omanikule. Metsamaa müügi järgselt arvestatakse metsauuenduse kohustust alates raiest või metsaosa hukkumisest, mitte alates müügitehingu toimumise hetkest.

Milliseid töid metsa uuendamine endas sisaldab?

Metsa uuendamisel ei pea alati uut metsa istutama. Metsa uuendamise võtteid on mitmeid ja jääb omaniku otsustada, millist ta neist kasutada soovib. Metsa uuendustööde hulka kuuluvad:

  • Maapinna ettevalmistus (vajadusel maaparandus), et tagada võimalikult soodne kasvupinnas istikute kasvuks, puuseemnete külvamiseks või metsa looduslikuks uuenemiseks
  • Puude istutamine
  • Puuseemnete külvamine
  • Hooldustööd väikeste puude toite- ja valgustingimuste parandamiseks
  • Loodusliku uuenemise soodustamine (millega arvestatakse juba raie ajal jättes kasvama optimaalse arvu seemnepuid).

Metsa uuendamise viisi valikule ettekirjutusi ei ole, kuid kõigi nende rakendamine peab tagama sama tulemuse: 5 aasta jooksul alates metsa hukkumisest või uuendusraiest peab olema mets uuenenud. Uuendamine loetakse edukaks siis, kui kogu uuendatud alal kasvavad kasvukohatüüpi arvestades sobivad puud, mille kogus ja kasv tagavad uue metsa eduka tekke.

Eduka metsauuenduse planeerimisel tasub lähtuda kasvukohatüübist, mis aitab määrata nii sobivaima puuliigi kui ka kõige mõistlikuma uuendamise viisi. Samuti tasub kindlaks teha aluspinna seisukord ja vajadus ettevalmistustöödeks arvestades ka hilisemaid hooldustöid nii metsanoorendikul kui ka noores ja keskealises metsas.

Mis juhtub, kui jätta mets uuendamata?

Metsa uuendamise kohustusest päästab ainult metsamaa müük. Metsa uuendamist ei ole mõistlik jätta ainult looduse hooleks. Iga vastutustundliku metsaomaniku kohustus kuid ka huvi peaks olema metsale kvaliteetse ja elujõulise järelkasvu tagamine. Metsaseaduse järgset kohustust käib kontrollimas keskkonnaamet valides igal aastal välja hulga 2-5 aasta eest raiutud või hävinud metsaalasid. Metsauuenduse edukust kontrollitakse lugedes kokku noored puud uuendatud alal.

Kui metsaala on ühtlaselt piisavas koguses elujõuliste noorte puudega kaetud, ei ole metsaomanikul vaja millegi pärast muretseda. Juhul, kui noori puid on liiga vähe ja metsaomanik ei ole taotlenud uuendustööde tähtaja pikendamist, võib keskkonnaamet kohustust metsaomanikule läbi märgukirja või ettekirjutuse meelde tuletada.

Lisaks keskkonnaametile võib metsauuendusega venitavat metsaomanikku hakata korrale kutsuma ka naaberkinnistu omanik, kes soovib oma metsas teha lageraiet, sest uuendamata metsamaaga piirneval kinnistul ei ole uuendusraie tegemine lubatud.

Kas metsa uuendamiseks on võimalik ka toetust saada?

Metsa uuendamise toetust on võimalik taotleda Erametsakeskuselt. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, kuid ka metsa aluspinna ette valmistamist ja uuendatud metsa hooldamist. Tasub silmas pidada, et tööd, millele toetust küsitakse, peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Toetust saavad taotleda nii erametsaomanikud kui ka metsaühistud, kusjuures metsaühistu kaudu taotlust esitades on toetuse määrad kaks korda kõrgemad. Alates 2020. aastast saavad oma liikmetele toetusi taotleda ainult metsaühistud.

Metsa uuendamise toetuse kohta saab lähemalt lugeda Erametsakeskuse kodulehelt.

Soovid metsa uuendamise jätta kogenud metsafirma hooleks?

EstEst PR OÜ saab kogenud metsa majandamise ettevõttena aidata metsa uuendamisega seotud küsimustes. Samuti ostame teostatud raietega metsamaad ja võtame metsa vastutustundliku uuendamise kohustuse meeleldi enda kanda. Soovid küsida metsauuenduse alast nõu või müüa raiutud metsamaad? Ootame küsimusi ja pakkumisi üle Eesti. Võta meiega ühendust telefonil 514 5215, kirjuta e-posti aadressile info@eestimetsaost.ee või saada päring läbi kontaktivormi.

Kui kiiresti saavutab mets raieküpsuse?

Iga metsaomanikku vaevab tõenäoliselt mõte, millal peaks oma metsas uuendusraiet tegema. Millal on see kõige kasulikum ja kasutoovam? Kuidas õiget hetke tabada? Järgnevalt aitame mõista, millal eri tüüpi metsad võiksid oma raieküpsuse saavutada.

Mis on raieküpsus?

Kõigepealt raieküpsusest endast. Igaüks kellel on viljapuuaed teab ja näeb, millal õunad, ploomid või kirsid valmivad – et neid värskelt nosida või hoiustada. Metsa küpsuse tuvastamine on keerulisem. Levinuim eksiarvamus metsa majandamisel on järgmine – mida vanem mets, seda suuremad puud ja kvaliteetsem puit. Tõsiasi on see, et juba raieküpsuse saavutanud mets ei muutu aja jooksul paremaks. Puud haigestuvad ja neist saab kahjuritele kerge saak. Raieküpsust minetava metsa väärtus hakkab aasta- aastalt langema ja peagi on väärtusliku puidu tagavara lõppenud. Raieküpsuseks võib nimetada metsa kasvustaadiumit, kus puud on oma täies elujõus ja neist saab suurima koguse kvaliteetset puitu. See on hetk, mil asjatundlik metsaomanik teeb oma metsast suurima kasu saamiseks uuendusraie.

Kui kaua võtab aega raieküpsuse saavutamine?

Eesti tingimustes saavutavad puistud raieküpsuse tavaliselt järgnevalt:

  • Tamm, saar ja mänd saavutavad raieküpsuse ca 100-120 aastaga;
  • Kuusk on raieküps 80-100 aastaselt;
  • sanglepa ja kase raieküpsus saabub 70-80 aastaselt;
  • haab saavutab raievanuse 50-60 aastaselt;
  • hall lepp on raieküps juba 41-50 aastat peale kasvu algust.

Sellest tulenevalt ei ole otstarbekas juba raieküpsuse saavutanud metsa tulevastele põlvedele jätta – puud haigestuvad, murduvad ja kvaliteetsest puistust saab pehastunud rägastik. Raieküpses metsas on kõige mõistlikum ja kasulikum teha uuendusraie – et lapsed ja lapselapsed saaksid juba metsa järgmise eluringi vilju nautida.

Miks mõned metsad saavutavad raieküpsuse varem kui teised?

Kogu ülaltoodud raieküpsuse määratlus on hinnanguline ja ligikaudne. Konkreetse metsa raieküpsuse saavutamise aeg sõltub peaasjalikult tema kasvukeskkonnast. Viljakatel maadel (näiteks endistel põllumaadel) saabub raieküpsus kiiresti. Samas on puude (eriti tundlikud on kuusk ja kask), haigestumise oht kõrge. Oma metsal peaks regulaarselt pilku peal hoida ja raied planeerima lähtudes tema hetkeseisundist, mitte ligikaudsetele hinnangutele toetudes. Kui te päris täpselt ei tea, kuidas oma metsa seisukorda ja raieküpsust hinnata – võtke ühendust asjatundjatega.

Kes ja kuidas metsa raieküpsuse kindlaks teeb?

Metsa seisukorra, tüübi ja raiemahu hindamisega tegelevad taksaatorid. Parimad neist suudavad juba lühikese vaatluse järel hinnata metsa seiskorda, raieküpsust ja ka välja tulevaid raiemahtusid. Kui Sinu metsakinnistu on suurem kui 5 hektarit, on Sul raie teostamiseks tarvis tegevusloaga metsaettevõtte metsamajandamiskava. See annab ülevaate metsavaru suurusest, üldisest seisukorrast, seaduslikest piirangutest (kui neid on) ja soovitused metsa parimaks võimalikuks majandamiseks. Soovid nõu ja abi? Oma koostööpartneritega saame teie metsale koostada metsakorralduskava kiiresti ja vähese vaevaga.

Kui istutan täna uue metsa, millal peaksin tegema valgustusraiet?

Peale uuendusraiet ei lõpe metsa majandamine. Hoolimata sellest, kas uuendusraie näol oli tegemist lageraiega või valikraiega peaks ring algama uuesti. See tähendab uue metsa istutamist või maapinna ettevalmistust, et uue metsa tärkamiseks oleksid tingimused võimalikult soodsad. Kui oled istutanud uue metsa oma eluajal, ei jää kõik hooldustööd vaid tulevastele põlvedele. Mets nõuab hoolt läbi kogu eluringi, et ka järgmisel uuendusraiel kvaliteetset puitmaterjali saada. Esimene raie kasvavas noorendikus on valgustusraie, mida tehakse kuni 20 aastastes või kuni 8cm keskmise diameetriga puistutes. Valgustusraie aitab metsaomanikul kujundada metsa liigilist koosseisu ja parandada tingimusi kasvavatele puudele – et nad saaksid kätte piisavalt toitaineid ja valgust. Esimene valgustusraie seganoorendikus toimub 4-6 aastat peale kasvu algust. Et noorendikus konkureerivad kõik kasvavad taimed, eemaldatakse kõik peale peapuuliigi. Kasvama jäetakse ainult sirged, terved ja korraliku võraga puud. Valgustusraiet korratakse 4-5 aasta pärast. Lihtsustatult on valgustusraie nagu peenra rohimine – väljaraiutav puit on tavaliselt kasutu, kuid kasvama jäävatele puudele on kasvutingimused oluliselt soodsamad.

Millal on vaja teha harvendusraiet?

Kui mets on ületanud valgustusraies toodud vanuse ja mõõtmed, jõuab metsamajandamises kord harvendusraiete kätte. Nende käigus kujuneb välja puistu lõplik liigiline koosseis. Harvendusraiega saab kõige kvaliteetsematele puudele kasvamisruumi juurde luua ja hakata kujundama paremaid tingimusi metsa loomulikule uuendusele. Mis veel parem, harvendusraie käigus saab raiuda need puud, mis metsast looduslikult välja langeksid – ja seda puitu juba ka kasutusele võtta. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20-40 aastases metsas. Harvendusraiete arv sõltub kasvukeskkonnast ja puuliigist kuid ka metsa majandamise eesmärkidest. Kui mets sellest vanusest välja kasvab, soovitatakse kuni raieküpsuse saavutamiseni teha sanitaarraieid.

Mida tuleks silmas pidada raieõiguse müügil?

Mis on raieõiguse müük?

Kui omanikul on kasvav mets, millelt ta soovib tulu teenida, kuid jätta metsamaa endale, siis on otstarbekas teha metsafirmaga kokkulepe raieõiguse müügiks. Raieõigus annab selle ostjale õiguse teha lepingus paika pandud metsaosades kokkulepitud määras raiet. Sealjuures raiub raieõiguse ostja metsa oma kulude ja vahenditega, teeb sortimendid ja korraldab müügi kokkuostjale metsaomanikuga kokkulepitud tasu alusel. Metsamaa jääb aga metsa omanikule, kes saab alustada metsamajanduse uut eluringi.

Mis on raieõiguse müügi eelised võrreldes metsamaa müügiga?

Raieõiguse müük on metsaomaniku organiseeritud raie ja metsakinnistu müügi vaheline kompromiss – nii on võimalik teenida metsa pealt kasumit, kuid metsamaa jääb endale. Raieõigust tasub metsafirmale kindlasti müüa siis, kui metsaomaniku teadmised metsamajandamisest ei ole väga head. Organiseeritud raie hõlmab endas raieala ettevalmistust, metsa raiet puidusortideks, kokkuvedu laoplatsile jpm. Kui on soov metsamaa säilitada, kuid raie teostamine on vajalik, tasub see jätta spetsialistide hooleks.

Metsa müümisel tasub alati läbi mõelda, kas on soovi metsamaad omada. Müües kogu metsakinnistu on riske vähem, hind on kõrgem ja kogu edasise tegevuse eest vastutab uus omanik. Samas tuleb meeles pidada, et kogu metsakinnistu müügist saadav tulu on ühekordne.

Mis on raieõiguse müügi ohud?

Suurim oht raieõiguse müüjale on rahast ilma jäämine. Selle vastu aitab raieõiguse müük ettemaksuga. Ettemaksu suurus peaks olema määratletud lepinguga, kus on toodud ka raiutava metsaeraldise piirid ja koguhind. Ettemaksu suurus võiks enda huvide kaitseks olla vähemalt 50-70% kokkulepitud koguhinnast.

Kui müüa nn väljatuleku alusel, siis peaks metsaomanik olema täiesti kindel, et tegemist on kvaliteetse metsaga. Väljatuleku alusel müük tähendab seda, et täielik tulu raieõiguse müügist selgub alles peale tööde tegemist reaalse mahu pealt. Kui puidu kvaliteet on prognoositust kehvem, võib raieõiguse müügi koguhind jääda oluliselt väiksemaks kui esialgselt oli arvestatud.

Kui müüa metsamaterjal kokkuleppehinnaga, siis saab raieõiguse müüja kogu kokkulepitud hinna enne raiet kätte ja edasised riskid puidu mahu ning kvaliteedi osas on ostja kanda. Samuti tegeleb kõigi raiet puudutavate töödega ostja – alustades raiest endast ja lõpetades materjali väljaveo ning aluspinna taastamisega (juhul, kui raieõiguse müügilepingus on selliselt kokku lepitud). Kuigi sellisel viisil saab metsaomanik raha enne raiet kätte, võib ta oma puidu eest saada tegelikust väärtusest väiksema tasu, sest kasvava metsa õiget väärtust on väga keeruline täpselt hinnata.

Raieõiguse müügil tasub teha hoolikas taustakontroll ostja kohta ning põhjalik müügileping, et ohtusid hajutada ja riske maandada.

Mida raieõiguse müügil silmas pidada?

Enne raieõiguse müüki tuleks välja selgitada raiesse minevad metsaosad. Selles on suureks abiks eelnevalt koostatud metsamajandamiskava. Siis on võimalik taotleda Keskkonnaametilt raietöid lubav metsateatis.

Kuigi seadus ei näe ette, et raieõiguse müügileping tuleb vormistada kirjalikult, võiks kokkulepe siiski paberil olla. Raieõiguse ostja ja metsaomaniku vahel peaks olema sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping. Lepingu koostamisel on oluline märkida ära poolte õigused, kohustused ja vastutus. Praktikas kasutatakse lepingu sõlmimiseks tavapäraselt näidisvormi, kuhu täidetakse põhilised andmed ja üldised põhimõtted, mille alusel raieõiguse müük toimub. Tegelikkuses võib aga väita, et mida lihtsam leping välja näeb, seda vähem see metsaomaniku huve kaitseb. Arusaamatuste ja probleemide vältimiseks tasub raieõiguse müügilepingu sõlmimisel pöörduda spetsialisti poole.

Lisaks osapoolte õigustele ja kohustustele peaks lepingus olema määratletud ligikaudne raiutav metsamaht, raiele minevad metsaosad, raiumise aeg, raieviis ja metsamaterjali kokkuveoks kasutatavad teed. Tähelepanu tasub pöörata ka tasule ja tasumise korrale – üldjuhul peaks maksmise tähtaeg olema määratud enne raietööde algust.

Enda ja oma metsa kaitsmiseks tasub pöörata tähelepanu ka sellele, kas raieõigus läheb ostjale lepingu allkirjastamise hetkest või tasu laekumise hetkest? Edasist metsamajandamist lihtsustavad ennetavad tegevused. Tasub määrata ajavahemik, mil on võimalik raiet teostada ning vastutus metsateede ja kraavide taastamisel. Kui on oht, et tingimusi võidakse rikkuda, peaks kasutama tagatisraha. Selle tagastab raieõiguse müüja ostjale siis, kui kõik raieõiguse müügilepingus määratud kohustused on edukalt täidetud.

Go to Top