Iga metsaomanikku vaevab tõenäoliselt mõte, millal peaks oma metsas uuendusraiet tegema. Millal on see kõige kasulikum ja kasutoovam? Kuidas õiget hetke tabada? Järgnevalt aitame mõista, millal eri tüüpi metsad võiksid oma raieküpsuse saavutada.

Mis on raieküpsus?

Kõigepealt raieküpsusest endast. Igaüks kellel on viljapuuaed teab ja näeb, millal õunad, ploomid või kirsid valmivad – et neid värskelt nosida või hoiustada. Metsa küpsuse tuvastamine on keerulisem. Levinuim eksiarvamus metsa majandamisel on järgmine – mida vanem mets, seda suuremad puud ja kvaliteetsem puit. Tõsiasi on see, et juba raieküpsuse saavutanud mets ei muutu aja jooksul paremaks. Puud haigestuvad ja neist saab kahjuritele kerge saak. Raieküpsust minetava metsa väärtus hakkab aasta- aastalt langema ja peagi on väärtusliku puidu tagavara lõppenud. Raieküpsuseks võib nimetada metsa kasvustaadiumit, kus puud on oma täies elujõus ja neist saab suurima koguse kvaliteetset puitu. See on hetk, mil asjatundlik metsaomanik teeb oma metsast suurima kasu saamiseks uuendusraie.

Kui kaua võtab aega raieküpsuse saavutamine?

Eesti tingimustes saavutavad puistud raieküpsuse tavaliselt järgnevalt:

  • Tamm, saar ja mänd saavutavad raieküpsuse ca 100-120 aastaga;
  • Kuusk on raieküps 80-100 aastaselt;
  • sanglepa ja kase raieküpsus saabub 70-80 aastaselt;
  • haab saavutab raievanuse 50-60 aastaselt;
  • hall lepp on raieküps juba 41-50 aastat peale kasvu algust.

Sellest tulenevalt ei ole otstarbekas juba raieküpsuse saavutanud metsa tulevastele põlvedele jätta – puud haigestuvad, murduvad ja kvaliteetsest puistust saab pehastunud rägastik. Raieküpses metsas on kõige mõistlikum ja kasulikum teha uuendusraie – et lapsed ja lapselapsed saaksid juba metsa järgmise eluringi vilju nautida.

Miks mõned metsad saavutavad raieküpsuse varem kui teised?

Kogu ülaltoodud raieküpsuse määratlus on hinnanguline ja ligikaudne. Konkreetse metsa raieküpsuse saavutamise aeg sõltub peaasjalikult tema kasvukeskkonnast. Viljakatel maadel (näiteks endistel põllumaadel) saabub raieküpsus kiiresti. Samas on puude (eriti tundlikud on kuusk ja kask), haigestumise oht kõrge. Oma metsal peaks regulaarselt pilku peal hoida ja raied planeerima lähtudes tema hetkeseisundist, mitte ligikaudsetele hinnangutele toetudes. Kui te päris täpselt ei tea, kuidas oma metsa seisukorda ja raieküpsust hinnata – võtke ühendust asjatundjatega.

Kes ja kuidas metsa raieküpsuse kindlaks teeb?

Metsa seisukorra, tüübi ja raiemahu hindamisega tegelevad taksaatorid. Parimad neist suudavad juba lühikese vaatluse järel hinnata metsa seiskorda, raieküpsust ja ka välja tulevaid raiemahtusid. Kui Sinu metsakinnistu on suurem kui 5 hektarit, on Sul raie teostamiseks tarvis tegevusloaga metsaettevõtte metsamajandamiskava. See annab ülevaate metsavaru suurusest, üldisest seisukorrast, seaduslikest piirangutest (kui neid on) ja soovitused metsa parimaks võimalikuks majandamiseks. Soovid nõu ja abi? Oma koostööpartneritega saame teie metsale koostada metsakorralduskava kiiresti ja vähese vaevaga.

Kui istutan täna uue metsa, millal peaksin tegema valgustusraiet?

Peale uuendusraiet ei lõpe metsa majandamine. Hoolimata sellest, kas uuendusraie näol oli tegemist lageraiega või valikraiega peaks ring algama uuesti. See tähendab uue metsa istutamist või maapinna ettevalmistust, et uue metsa tärkamiseks oleksid tingimused võimalikult soodsad. Kui oled istutanud uue metsa oma eluajal, ei jää kõik hooldustööd vaid tulevastele põlvedele. Mets nõuab hoolt läbi kogu eluringi, et ka järgmisel uuendusraiel kvaliteetset puitmaterjali saada. Esimene raie kasvavas noorendikus on valgustusraie, mida tehakse kuni 20 aastastes või kuni 8cm keskmise diameetriga puistutes. Valgustusraie aitab metsaomanikul kujundada metsa liigilist koosseisu ja parandada tingimusi kasvavatele puudele – et nad saaksid kätte piisavalt toitaineid ja valgust. Esimene valgustusraie seganoorendikus toimub 4-6 aastat peale kasvu algust. Et noorendikus konkureerivad kõik kasvavad taimed, eemaldatakse kõik peale peapuuliigi. Kasvama jäetakse ainult sirged, terved ja korraliku võraga puud. Valgustusraiet korratakse 4-5 aasta pärast. Lihtsustatult on valgustusraie nagu peenra rohimine – väljaraiutav puit on tavaliselt kasutu, kuid kasvama jäävatele puudele on kasvutingimused oluliselt soodsamad.

Millal on vaja teha harvendusraiet?

Kui mets on ületanud valgustusraies toodud vanuse ja mõõtmed, jõuab metsamajandamises kord harvendusraiete kätte. Nende käigus kujuneb välja puistu lõplik liigiline koosseis. Harvendusraiega saab kõige kvaliteetsematele puudele kasvamisruumi juurde luua ja hakata kujundama paremaid tingimusi metsa loomulikule uuendusele. Mis veel parem, harvendusraie käigus saab raiuda need puud, mis metsast looduslikult välja langeksid – ja seda puitu juba ka kasutusele võtta. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20-40 aastases metsas. Harvendusraiete arv sõltub kasvukeskkonnast ja puuliigist kuid ka metsa majandamise eesmärkidest. Kui mets sellest vanusest välja kasvab, soovitatakse kuni raieküpsuse saavutamiseni teha sanitaarraieid.